Arhiiv

Silt ‘saavutamistahe’

Ajamaatriks

07.05.2009

Ajamaatriks aitab eristada kiireloomulisi tegevusi mittekiireloomulistest, olulisi ebaolulistest.

ajamaatriks

I SEKTOR

Millised on need tegevused, mille tegemata jätmine põhjustaks suuri katastroofe?

  • Kriisiolukorrad
  • Tähtajalised ülesanded
  • Kohest lahendamist nõudvad probleemid
  • Tähtajalised projektid

II SEKTOR

Millised on need tegevused, mida kogu aeg ei tehta, kuid mille regulaarne tegemine muudaks olukorda pikemas perspektiivis paremaks ning aitaks ennetada suuremaid katastroofe?

  • Planeerimine
  • Probleemide ennetamine
  • Suhete arendamine ja hoidmine
  • Õppimine ja enda arendamine
  • Pikaajalised tähtajad

III SEKTOR

Millised on need tegevused, mida tuleks teha, lähtudes “igapäevastest vajadustest” ja teiste inimeste ootustest?

  • Vahelesegamised ja tarbetud telefonikõned
  • Teistele tähtsad ülesanded ja probleemid
  • Ootamatud külalised
  • Mõningad aruanded

IV SEKTOR

Millised on need tegevused, mis pole nii vajalikud, kuid mida on meeldiv teha?

  • Meelelahutus tööajal
  • Mittevajalikud askeldused
  • Tähtsusetud e-mailid
  • Vähetähtsad, kuid meeldivad kohtumised

Kui enamus aega kulutad mitte kiireloomulisele ja olulisele (II sektor)

  • Toimub liikumine pikaajaliste eesmärkide poole
  • Tegevused on enamasti plaanitud
  • Kriise tekib vähe, sest neid ennetatakse
  • Pikaajalised tähtajad ei muutu liiga lühikeseks

Kui enamus aega kulutad kiireloomulisele ja ebaolulise (III sektor)

  • Pidev ja kiire tegutsemine ebaolulisega
  • Sageli jätab ülemusele hea mulje
  • Tehakse palju mõttetut paberitööd ja aruandeid
  • Tunned end allasurutuna ja ei suuda asju kontrollida

Aga kuidas toime tulla? Meil on erinevad rollid (ülemus, alluv, üliõpilane, abikaasa, blogija, jne) ja igal rollil oma missioon – kes ma tahan olla, mida teha ja mida saavutada. Määrata tuleks iga rolliga seonduvad eesmärgid -mida ma saan teha, et saavutada oma eesmärke?!

Analüüsi oma tegemisi – milliseid eesmärke ma olen saavutanud, millseid raskusi ma ületasin, kas nende saavutamiseks kulutatud aeg oli õigustatud, milliseid eesmärke ei suutnud saavutada ja miks, kui suure aja veetsin I, II, III ja IV sektoris?

Millises sektoris veedate teie suurema osa oma ajast?

, , , , , , , , ,

ToDo list

06.03.2009

todoPaar aastat tagasi, kui ma lõpetasin keskkooli ja hakkasin endale tegema referaatide/kirjandite/eksamite/jm kooli asjade nn “TODO” listi, siis ma imestasin – miks ma ei oleks võinud sellist asja kasutada kogu põhikooli, keskkooli, eraelus ja tööl. Kui mul oli pandud paika kindlad asjad, mis ma pean ära tegema, siis oli tõenäosus, et need asjad tehtud ka saavad hoopis suurem. Kõige ebaproduktiivsemad päevad olid mul need, mil ma ei ole seda mingitel põhjustel teinud. See tekitas pisut pettumust aga tõstis ka minu saavutamisetahet … olin õppinud, et päevi ja nädalaid ei saa niisama raisku lasta.

Kui paned paika päevaplaani, siis jälgi asjade tegemise järjekorda, nagu ma kirjutasin postituses Nipid paremaks ajaplaneerimiseks – alusta tegevust kõige raskematest asjadest. Kui suured ja rasked asjad saavad tehtud, siis näed, et mõni väike asi saab juba selle käigus tehtud. Ja fokusseeri ennast alati tähtsatele asjadele.

Samas väldi selliseid asju, et esimesena tehtud asjad väsitavad Sind niivõrd ära, et hilisemaid asju enam ei jäksa teha.

Sea endale eesmärgid: Kuidas seada eesmärke

Kohustused-kohustused-kohustused. Tüütab ära ja tekitab stressi. Kui oma ToDo listi vaatad, siis jälgi, et seal oleks ka lõbusaid asju – asju mille tegemine Sulle rõõmu pakub ja tõstab Sinu energiataset. Kui nimekiri koosneb ainult asjadest, mille Sa PEAD ära tegema aga EI TAHA, siis see võib tekitada läbipõlemist. Lisa julgesti oma nimekirja ka reede õhtune sõpradega pubisse minek ;)

todolist

, , , , , ,