Paar aastat tagasi, kui ma lõpetasin keskkooli ja hakkasin endale tegema referaatide/kirjandite/eksamite/jm kooli asjade nn “TODO” listi, siis ma imestasin – miks ma ei oleks võinud sellist asja kasutada kogu põhikooli, keskkooli, eraelus ja tööl. Kui mul oli pandud paika kindlad asjad, mis ma pean ära tegema, siis oli tõenäosus, et need asjad tehtud ka saavad hoopis suurem. Kõige ebaproduktiivsemad päevad olid mul need, mil ma ei ole seda mingitel põhjustel teinud. See tekitas pisut pettumust aga tõstis ka minu saavutamisetahet … olin õppinud, et päevi ja nädalaid ei saa niisama raisku lasta.

Kui paned paika päevaplaani, siis jälgi asjade tegemise järjekorda, nagu ma kirjutasin postituses Nipid paremaks ajaplaneerimiseks – alusta tegevust kõige raskematest asjadest. Kui suured ja rasked asjad saavad tehtud, siis näed, et mõni väike asi saab juba selle käigus tehtud. Ja fokusseeri ennast alati tähtsatele asjadele.

Samas väldi selliseid asju, et esimesena tehtud asjad väsitavad Sind niivõrd ära, et hilisemaid asju enam ei jäksa teha.

Sea endale eesmärgid: Kuidas seada eesmärke

Kohustused-kohustused-kohustused. Tüütab ära ja tekitab stressi. Kui oma ToDo listi vaatad, siis jälgi, et seal oleks ka lõbusaid asju – asju mille tegemine Sulle rõõmu pakub ja tõstab Sinu energiataset. Kui nimekiri koosneb ainult asjadest, mille Sa PEAD ära tegema aga EI TAHA, siis see võib tekitada läbipõlemist. Lisa julgesti oma nimekirja ka reede õhtune sõpradega pubisse minek ;)

ajaplaneerimine, läbipõlemine, päevaplaan, saavutamistahe, stress, TODO, töö