Arhiiv

Silt ‘ettevõtlus’

Näita isiklikku eeskuju mentorina!

31.07.2013

Koolinoorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm ENTRUM kutsub aktiivseid täiskasvanuid osalema mentoritena ENTRUM 2013/2014 hooaja mentorlusprogrammis, et nõustada ja toetada koolinoori nende algatatud äri- ja sotsiaalsete ideede elluviimisel.

ENTRUM programmis osaleb 600 Harjumaa, sh Tallinna, Läänemaa, Järvamaa ja Raplamaa koolinoort vanuses 13-19, kes teevad esimesi samme, et kujuneda algatusvõimelisteks ja tegusateks inimesteks. Noored omandavad ettevõtlikkuse põhitõed koos meeskonnaga oma ideed projektideks vormides ning need ellu viies. Selleks, et nad ei peaks ise kõiki võimalikke vigu läbi tegema ja tupiktänavatel ekslema, vajavad nad endale mentoriks inimest, kes on valmis neid toetama, õigele rajale suunama, küsimusi küsima ning julgustama.

Neljas hooaeg stardib 29. oktoobril Nokia Kontserdimajas, Tallinnas. Novembrist veebruarini toimub Tallinnas arenguprogrammi 4 õppesessiooni. Selle aja jooksul käivad noored koos mentoritega läbi kõik etapid idee käivitamisest selle elluviimiseni. Märtsis 2014 astuvad finalistid suurele lavale, et rääkida publiku ees oma kogemustest ja idee käivitamise tulemustest. Konkursi tulemuste alusel annab Eesti Vabariigi President aprilli lõpus toimuval auhinnagalal üle Eesti ettevõtlikumate koolinoorte tiitli parima teostusega idee autoritele.

Sa sobid noortele mentoriks, kui: soovid panustada oma iskliku eeskuju, teadmiste ja ettevõtluskogemusega Eesti ettevõtliku järelkasvu kasvatamisesse, oled motiveeritud jagama oma teadmisi, tutvustama oma ala eripära (IT, loomemajandus, teenuste majandus, sotsiaalne ettevõtlus), sul on vähemalt 2-aastane ettevõtlus- või äri- ja projektijuhtimise kogemus.

Sinu kui ENTRUM mentori põhiülesanded on: noortest koosneva loomemajanduse (muusikatööstus, disain), IT ja inseneeria, teenuste- ja ökomajanduse või sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas tegutseva ideemeeskonna nõustamine ja juhendamine ENTRUM sessioonidel ja ka sessioonidevahelisel ajal, kodutööde kontroll, tagasiside andmine, idee käivitamise lõppraporti ülevaatamine, idee käivitamise tulemuste avaliku esitluse ettevalmistamise nõustamine, noorte innustamine ja julgustamine.

Tööandjatena kurdame tihti, et täiskasvanuelu alustavatel noortel pole vajalikke teadmisi ega sotsiaalset võimekust, et muutuvates oludes iseseisvalt toime tulla. Ei ole vaja kurta, on vaja muuta! Aktiivse eluhoiaku edendamisega on võimalik olukorda parandada.
– Sandor Liive, SA Entrum nõukogu esimees, Eesti Energia juhatuse esimees

Mina hindan oma meeskonna juures kõige enam seda, et noored ise tulid selle idee peale. Kahjuks paljud head ideed jäävadki ideedeks sellepärast, et ei suudeta asja edasi arendada. Kindlasti ei ole nende idee ainulaadne – eks paljud on mõelnud, miks õpikud ei võiks olla arvutis, tahvelarvutis või mõnes muus nuti seadmes. Mikul ja Mihklil olid head ideed, kuidas asi veel paremaks muuta. Nad mõtlesid oma idee põhjalikult läbi. Analüüsisid, mis probleeme nad lahendada soovivad ja leidsid uusi funktsioone mida “e-õpik” võiks täita. Toimetamise ja juhendamise käigus suutsid ka reaalse prototüübi valmis teha. Õigel ajal küsisid abi ja ei lasknud motivatsioonil langeda kui jänni jäädi. Vahel on tähtis väike utsitamine, et asjad hoogu juurde saaksid. Kindlasti mängis siin rolli ka nende enda suur huvi IT ja tehnika vadkonna vastu, kuna Mikk ja Mihkel ise pakkusid välja asju millele peale tava (tahvel)arvutikasutaja ei tule. E-raamatud ja -õpikud on hetkel väga aktuaalne teema. Julgen õelda, et päris raamatud ja õpikud ei kao kuhugile. Aga me peame arvestama, et juba homme nad eksisteerida kõrvuti.
Taavi Rauniste, Eesti parim mentor 2013.

Mentoriks kandideerimiseks täida hiljemalt 01. oktoobriks ankeet – www.entrum.ee/mentor

Fotod: Egon Ligi, Mairo Toom, Entrum

, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

SEIKU – Social Startup Weekend

31.05.2013

Läinud nädalavahetusel toimus Tartus asuvas SEIKU-s ehk Eesti esimeses sotsiaalse ettevõtluse inkubaatoris Social Startup Weekend(Sotsiaalsete Idufirmade Nädalalõpp), kus said kokku ettevõtlikud inimesed erinevatelt elualadelt.

Kokku saadi eesmärgiga ühiskondlikele probleemidele lahendusi otsides panna alus oma võimalikule ettevõtjakarjäärile, prototüüpida ideid, võita auhinnaraha ning selle juures muuta helgemaks paljude inimeste elu.

Võistlusest osa võtnud Taavi Rauniste märkis, et üritusele oli registreerunud üle 60 inimese. Kohapeal esitleti 11 ideed, millest kaheksa läks töösse. Nende seas oli video-veebiõppeportaal, rändav alternatiivharidusprogramm, kasutatud spordivarustuse rent, vaesusega võitlev pank, spordiradadel jooksmise kaudu noori ja tulevasi tööandjaid ühendav ettevõtmine ning vähekindlustatud peredele tasuta lasteaiakohti pakkuv lahendus.

Võidukaks osutus meeskond Silmaring, kuhu kuulus ka e-turundusagentuuri Blender juht Taavi Rauniste. Nende meeskonna projekt oli videopõhine e-õppekeskkond. Rauniste märkis, et praegugi loovad õpetajad ise videomaterjale, mida lapsed saavad õppimisel kasutada abivahendina. Silmaringi eesmärk on need materjalid kokku koguda ja seeläbi laste õppimishuvi suurendada.

Lisaks Taavi Raunistele kuulusid võidumeeskonda Jette-Liis Tammaru, Liisa Haabpiht, Kerli Matvere ja Tõnis Kusmin mandrilt. “Auhinnaks saime 450 eurot, et oma projekti SEIKU inkubaatoris edasi arendada,” tähendas Rauniste.

Teise koha saavutas sotsiaalse lasteaia projekt “Üheskoos”. Selle idee kohaselt luuakse lasteaed, kus rikkamad pered maksavad kinni vaesemate perede lasteaiakohad. Kolmas koht kuulus aga loovvärbamisele, mille idee seisnes selles, et juhid leiavad uued töötajad spordi kaudu – ehk tööle kandideerijad kutsutakse näiteks jooksma või sporti tegema.

Silmaringi prototüüpi saab lähemalt uudistada aadressil http://prototyyp.silmaring.ee.

Allikas: Saarte Hääl, Kertu Kalmus

, , , , , , , , , , , , ,

AndroidÕpik – äriidee Saaremaa Päike 2013 võitja

28.04.2013

androidõpik

Eelmise aasta oktoobris kirjutasin noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammist Entrum. Pool aastat on nüüd möödas, Entrum auhinnagaala on varsti tulemas aga enne seda veel üks hea uudis!

Saare maakonna koolinoorte äriideede konkurss Saaremaa Päike kogus seegi kord ärihuviga kohalikelt noortelt mitmeid põnevaid ideid. Auhinnaraha nimel oli võistlustules kuus ideed, mille hulgast parim kuulutati välja neljapäeva õhtul pidulikul lõpuüritusel. Tänavune säravaim ja kõige põhjalikumalt läbi mõeldud äriidee, mille prototüüpki valmis ja testitud, on AndroidÕpik.

“Kaheliikmeline võiduvõistkond koosseisus Mihkel Kristofer Vajak Leisi keskkoolist ja Mikk Kärner Orissaare gümnaasiumist kirjeldasid oma äriideed kui toodet, mis on mõeldud nii õpilaste kui ka õpetajate elu kergemaks muutmiseks. Liikuvad pildid, videod, animatsioonid ja mängud paberõpikutes olid Vajaku ja Kärneri sõnul veel mõni aasta tagasi pelgalt suur helesinine unistus. “Meie teeme selle teoks, kuid mitte paberil, vaid tänapäevase tehnika abil,” kinnitasid nad oma võistlustööd esitledes.” Saarte Hääl

Mina hindan AndroidÕpiku meeskonna juures kõige enam seda, et noored ise tulid selle idee peale. Kahjuks paljud head ideed jäävadki ideedeks sellepärast, et ei suudeta asja edasi arendada. Kindlasti ei ole nende idee ainulaadne – eks paljud on mõelnud, miks õpikud ei võiks olla arvutis, tahvelarvutis või mõnes muus nuti seadmes. Mikul ja Mihklil olid head ideed, kuidas asi veel paremaks muuta. Nad mõtlesid oma idee põhjalikult läbi. Analüüsisid, mis probleeme nad lahendada soovivad ja leidsid uusi funktsioone mida “e-õpik” võiks täita. Toimetamise ja juhendamise käigus suutsid ka reaalse prototüübi valmis teha. Õigel ajal küsisid abi ja ei lasknud motivatsioonil langeda kui jänni jäädi. Vahel on tähtis väike utsitamine, et asjad hoogu juurde saaksid. Kindlasti mängis siin rolli ka nende enda suur huvi IT ja tehnika vadkonna vastu, kuna Mikk ja Mihkel ise pakkusid välja asju millele peale tava (tahvel)arvutikasutaja ei tule.

E-raamatud ja -õpikud on hetkel väga aktuaalne teema. Julgen õelda, et päris raamatud ja õpikud ei kao kuhugile. Aga me peame arvestama, et juba homme nad eksisteerida kõrvuti. Näiteks USA suurim raamatute online-müügiga tegelev ettevõte Amazon.com müüs juba eelmisel aastal sama palju e-raamatuid kui paberraamatuid. Kiire tehnoloogia areng ainult annab hoogu sellele juurde.

Loodan, et noortel ei jää see projekt ühe aastaseks “õpilasfirmaks” vaid nad lähevad oma ideega veel edasi. Ja kui nad pole veel valmis pakkuma täislahendust õpikute kirjastustele siis nad on kindlasti inimesed kellega peaksid kirjastused ise ühendust võtma.

AndroidÕpik on algatatud Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse arenguprogrammi Entrum raames. Rohkem infot vaata Facebookist: AndroidÕpik – Õppimine. Lihtne ja mugav

, , , , , , , , , ,

Olgu aasta 2012 sinu muudatuste aasta

01.01.2012

Palgatöötajana saad teenida head raha, toita oma perekonda ja hästi elada. Aga sa ju sooviksid olla edukam ja rikkam? Raha ei ole nii oluline – igal ajal on võimalik minna välismaale tööle ja veel rohkem teenida. Tähtis on vabadus. Vabadus mida sul ei ole üheksast-viieni tööd tehes. Vabadus tegeleda asjadega, mis meeldivad ja mis on tähendusrikkad. Palgatöötajana peame tegema asju, mida teised meilt ootavad – täitma käske. Ole enda peremees ja kontrolli oma saatust. Tegele asjadega mis on sulle loomupärased ja mis meeldivad. Ole õnnelik! Noorena on alustamine lihtne ja pole palju kaotada.

Olgu aasta 2012 sinu muudatuste aasta. Loo oma ettevõttega, liitu mõne start-up projektiga või räägi sõpradele oma ideest.

, , , , ,

Ettevõtlusvormid

20.10.2009
ettevotjaÜlevaade ettevõtlusvormidest

Alles hiljuti kirjutas Peep Laja oma blogis sisuturundusest. Tore on vaadata, et midagi sellist reaalselt ka tehakse.

Esmaspäeval andis MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks välja põhjaliku ülevaate ettevõtlusvormide kohta. Ja see on kõigile tasuta saadaval. Materjali on lausa 44 lehel ja väga viksilt kujundatud. Lahe, kui inimesed on valmis sellist väärtust teistele looma.

Peamine asi, mis kohe silma hakkas, oli see, et toodi välja, miks mulle peaks või ei peaks mingi ettevõtlusvorm meeldima. Lisaks oli päris palju näiteid ja inimlikke seletusi. Kokkuvõte 5+

Kui sind huvitab ettevõtlus, siis soovitan sul asja uurida: Ettevõtlusvormide ülevaade

, , , , , , ,

Eesti ettevõtted Twitteris

03.08.2009

twitter-estoniaJuunikuu alguses hakkasin oma blogisse korjama Eesti ettevõtteid kes tegelevad aktiivselt säutsumisega. Alustades oli nimekirjas täpselt 27 ettevõtet. Nüüd… kaks kuud hiljem on nimekirja lisatud 100 uut ettevõtet. MEGA!

@silverhage (04.06.2009) “Paar kuud tagasi oli veel alla kümne. Ei tea, kas aasta lõpuks tuleb paarsada ära :) ?”

Kui Eesti ettevõtted sama suure tuhinaga Twitteri kontosid edasi teevad, siis aasta lõpuks võib ca 250 kontot küll olemas olla.

Juulikuu lõpus lisasin ka paar uut kategooriat, et oleks parem ülevaade. Lisatud sai: INFO JA MEEDIA, HARIDUS JA KULTUUR, RIIK JA ÜHISKOND. Kui kellegil on veel ideid kuidas saaks rohkem lahterdada, siis andke aga tuld ;)

Kuu aega tagasi kirjutasin postituse teemal TWITTER MINU ETTEVÕTTES tänu millele sain uskumatult palju tagasisidet. Inimesed mailisid ja helistasid, uurisid kuidas võimalikult efektiivselt oma ettevõtet Twitteris turundada jne (Tänud ka tööpakkumiste eest). Kindlasti said sealt palju kasulike näpunäiteid ka need kes pole tagasisidet andnud.

Aga üldiselt… kui aktiivselt ettevõtted tegelevad säutsumisega? Võtsin eile õhtul kogu kataloogi ette ja analüüsisin seda pisut.

Keskmist ettevõtet jälgib 105 kasutajat. Ettevõtted ise jälgivad 45 kasutajat. Taoline suhe tuleb välja ka @kataloog kasutajat vaadates. Twitteri postitusi on tehtud 81. 73% kontodel on personaliseeritud taust ja kujundus. 3% kontodel ei ole lisatud kodulehe aadressi. 15% kontodel puudub lisainformatsioon ettevõtte kohta.

Turunduskampaaniad Twitter’is? Valisin välja kolm parimat, mille tulemusena on jälgijate arv kõige enam kasvanud.

Raadio Sky Plus
@radioskyplus
Selle suve suurim ja põnevaim aktsioon raadio Sky Plus eetris oli JÄLTATAVA mäng. Kümme tööpäeva oli üks Sky Plus’i inimene peidus erinevates Eestimaa linnas, saates Twitter’isse vihjeid ja pilte enda asukohaga. Inimene kes jälitatava ülesse leidis, teenis 10,000 krooni. Sky Plus’i Twitter’i konto kogus sellise aktsiooniga pea 1000 jälgijat.

Hawaii Express
@hawaiiexpress
Hawaii Express otsustas korraldada pisikese Twitter’i põhilise viktoriini. Iga päev esitasid nad ühe küsimuse, millele õigesti vastates võitsid automaatselt 100 kroonise kinkekaardi. Kahe esimese päevaga tõstsid nad oma jälgijate arvu kahekordseks!

Petrone Print
@petroneprint
Kirjastus Petrone Print pakkus 100. ja 200. jne jälgijale tasuta raamatut omal valikul. Tulemuseks üle veerand tuhande jälgija.

Twitter

, , , , , ,

Twitter ettevõttele

10.06.2009

twitter-ettevottesMida suuremat hulka kasutajaid ma jälgin, seda rohkem jägitakse mind. Mida rohkem jälgijaid mul on, seda rohkem liiklust tekitan oma kodulehele, seda parem maine minu firmal ja seda rohkem raha ma teenin.

Paistab ju väga lihtne, eks? Aga tegelikult ei ole nii.

TWITTER MINU ETTEVÕTTES

Suhtlusvõrgustikes, nagu näiteks Orkut, Facebook, LinkedIn jne me ei lisa oma sõbralisti suvalisi kasutajaid. Me lisame sinna inimesi kes on meie sõbrad, keda ma tunneme või oleme koos äri teinud. Kui teil on toode, mis on mõeldud pensionäridele, te ei hakka seda ju reklaami keskkooli noortele. Õigus!

Jälgida tuleks neid kasutajaid, kellele võiks Sinu ettevõte/toode kasulik olla või huvi pakkuda. Jälgi oma ala tegijaid – kui teie firma tegeleb tarkvaraarendusega, siis otsi Twitter’ist sama ala tegijaid – firmad, vabakutselised, niisama huvilised, jt. Sinu üks eesmärkidest peaks olema võimalikult kvaliteetse võrgustiku loomine.

Kui lisad uue kasutaja keda jälgida, siis alati küsi endalt “Miks/Kas ta peaks mind ka jälgima?” Kas Sa suudad temale pakkuda infot, linke, pakkumisi jm mis teda huvitaks?

Kumb on parem variant…

  1. Sa saadad oma säutsu 1000 kasutajale kellest võibolla 10 kasutajat klikib sellele ja uurib millega on tegu?
  2. Sa saadad oma säutsu 100 kasutajale kellest vähemalt 95% on reaalselt huvitatud Sinu tootest?

Jälgi neid, kes Sind jälgivad. Kui keegi jälgib Sind, siis see tähendab, et Sa oled temale huvi pakkunud. Uuri kes Sinu konkurente jälgivad – nii saad suurendada oma võrgustiku.

Lisa listi ka teised Eesti ettevõtted. Eesti on pisike ja Twitter’i kasutajaid ei ole väga palju. See tekitab rohkem ühtsus tunnet. Vaata ka TWITTER KATALOOGI kuhu on kogutud Eesti ettevõtted. Ja kui Sind ei ole sinna lisatud, anna teada.

Vaata mida teised Sinu kohta räägivad – uuri millist tagasisidet nad Sinule annavad. Vaata kas nad jagavad Sinu säutse edasi.

Arenda vestlusi ja loo uusi suhteid. Loo enda ümber võrgustik. Inimesed soovivad, et nendega suheldakse – anna neile tagasisidet.

Jaga alati värsket ja väärtusliku infot. Püüa olla esimene! Reklaami oma partnereid ja ka konkurente.

Tutvusta ennast. Kes Sa oled? Kust Sa tuled? Millega Sa tegeled? Kust ma saaks rohkem informatsiooni? Miks ma peaks Sind jälgima?

Personaliseeri oma Twitter’i kasutaja:

  • displei pilt
  • taustapilt
  • asukoht
  • kodulehe aadress
  • info (tegevusalad, e-mail, telefon)

Säutsu vähemalt 2-5 korda päevas. Nädalas on viis tööpäeva ehk siis umbes 10-25 säutsu nädalas. Leia päevas 15 minutit – 5 hommikul, 5 lõunal ja 5 õhtul. Siis ei teki Sinu jälgijatel küsimust “Miks ma teda jälgin?”. Samamoodi, kui inimene satub Sinu twitter.com kontole ja näeb, et viimane säuts oli kuu aega tagasi, siis tähendab see seda, et te ei ole eriti aktiivsed.

Intregreeri erinevad võrgustikud. Ajaveebist Twitter’isse, Twitter’ist Facebook’i ja LinkedIn’i, jne.

Kas kõik teavad, et Sa kasutad Twitter’it? Anna teada, et Sa oled olemas. Pane oma @firmanimi reklaamidesse, visiitkaardile, e-maili allkirjaks, kodulehele, uudistesse, jne.

ÄRA OLE IGAV! Võta ise asjast osa. Ära postita ainult uusi ajaveebi postitusi ja uudiseid RSS’i vahendusel. Väike spikker, kasuta kõiki variante:

PERSONAALNE “Mida Sa teed?” Suhtlus, tagasiside, uuring.
INFORMATIIVNE “Millised on viimased uudised?” PR, õpetuste/teadmiste jagamine.
PROMO “Millest Sa ilma jääd?” Pakkumised, promo.
AUTOMAATNE “Soojad pirukad – otse ahjust” Uudised, info.

UNUSTA NUMBRID! Proovi erinevaid asju. Vaata kas töötab. Proovi uuesti.

Kui vajate abi, võtke ühendust – rauniste@gmail.com

, , , , , ,

15 võimalust väikeettevõttel raha kokku hoida

07.04.2009

kokkuhoidMinge üle “open-source” vabavaralisele tarkvarale. Ei tasu neid karta. Tasuta tarkvara ei maksa midagi ja tänapäeval leiab väga erinevaid ja just teile sobivat tarkvara. Erinevatest tasuta alternatiividest kirjutan lähiajal ka eraldi postituse.

Lauatelefon. Kas teie firmal on seda vaja?

Mobiiltelefon. Äriklientidele pakutakse väga palju erinevaid variante, et oma kulutusi kokku hoida. Uuri mis on “firmasisesed kõned tasuta”. Uuri kelle teenuseid Sinu kliendid kasutavad.

Skype. Kasutage firmasiseselt suhtlemiseks Skype.

Koduleht. Otsi oma kodulehele odavam majutus. Leidub isegi firmasid, kes seda tasuta pakuvad.

Printerid ja koopiamasinad. Kasuta korduvtäidetavaid tindi- ja tahmakassette.

Valgustus. Eemalda valgustid, kus neid on liiga palju või ei ole üldse vaja. Kasuta säästupirne. Muuda kontor valgusrikkamaks – ära kasuta paksusid kardinaid mis valgust läbi ei lase.

Lülita välja seadmed, mida ei kasutata koguaeg. Kontorist lahkudes lülita välja arvuti, monitor, konditsioneer jne.

Sülearvuti. Kui on võimalik, vahetage olemasolevad lauaarvutid sülearvutite vastu. Neid on hea kaasas kanda ja kasutavad 90% vähem energiat.

Jaga printereid. Printereid on võimalik jagada, iga töökoha juures ei pea olema printer, skänner ja koopiamasin.

Vabakutselised. Võta tööle vabakutselised, kes töötavas oma kodust Sinu heaks. Otsi vabakutselisi freelance.ee portaalist.

Üli/õpilased. Kasuta tööjõudu kes ei nõua kõrget palka. Osale praktikaprogrammides.s

Sooduspakkumised. Kontorisse asju ostes uuri kampaaniapakkumisi – kaks ühe hinnaga, tasuta kingitused jne.

Säästa puid. Paberi teist tühja poolt saab kasutada märkemte tegemiseks. Printides prindi paberi mõlemale poolele.

Secondhand. Kontorimööblit-tehnikat saab osta ka kasutatuna. Sellega hoiab väga palju kokku!

, , , , , , , , , ,